krt päevi peaks olema üle 200 juba...

:D
Laupäev, meil toimus tööjuures skateramp'i avamine ja bändiõhtu. Muidugi see ramp saadi valmis pooltundi enne ürituse algust,ehk tavaline paanika tööjuures(keegi midagi ei tea ja kõik karjuvad kõigile). Bändideks olid siis meie noorteka omad poisid "The Stockers"

Teine bänd siis ka kohalik, nimeks "Trouble Hounds". Kuuldused nendest bändidest olid Laajasalos levinud nagu kulutuli ja rahvast kohal vist ligemale 200, kahjuks sai sisse kuulama ainult 50, sest ülejäänud lihtsalt liiga purjus. Mul oli uksepeal alkomeeter, nii et kõik puhusid ja uskuge mind, need kes sisse ei saanud, vaatasid mind ikka pikalt ja kurjalt:D
Pühapäev,
Ärkasin kell 12 ja tshekasin netti, tuli välja, et kella 13.00st oli planeeritud kohalikul bikerite foorumil ühissõit, mul nagunii midagi muud teha polnud, et gear selga, paak täis ja ainult gaasi. Ilm oli lihtsalt mega, ühtegi pilve polnud taevas. Kahjuks päikeselisele ilmale vastavaid kraade polnud, nii et kiirteel 110ga sõites tõmbas ikka käed kangeks, õnneks oli kogunemispaik suht lähedal ja päris eskimona ei saabunud. Kohapeal teiste sõitjate motikaid nähes(posu R6'i,paar Hayabusat ja nii mõnigi Gixxer ja CBR) tuli klomp kurku, sest minu kiired kurvivõtmised pole veel päris sellel tasemel, et siukses seltskonnas sõittu nautida. Õnneks oli ilus ilma ja bensukas kohvi odav, nii et nautisin päikest ja kohvi. Bensukas oli päris populaarne, sain seal tutavaks ühe 55 aastase mehega, kes oli sünnipäevaks ostnud Suzuki Savage customi, me vestlesime umbes tunni lihtsalt. Mõnus, et motomeestel on kohe millest rääkida ja ei ole siukest imelikku tunnet, et ma ei tunne sind, miks ma peaks sinuga rääkima:P
Kusjuures mulle hullult meeldib komme, kuidas motomehed üksteisele tänaval kätt viskavad, ehk tervitavad. Siuke tunne nagu sul oleks iga motika seljas uus ja huvitav sõber.
Pole möödunud päevagi, kui ma poleks sõitnud, mu kurvivõtmisoskused juba kasvavad. Kurv kus ma eelmine teisipäev oleks peaaegu kukkunud, täna suutsin selle võtta juba 3 da käiguga(tekib siuke hasart, et krt kas suudan veel suurema hooga ja veel rohkem kallutades)
Peaks omale ikka mingi digika muretsema, sest telefoni pildid liiga mögad lihtsalt:P
Vaadake ise, kui ei usu:D

Niimoodi ta seisab mul rõdu all, eile ostsin veel jämeda rattaluku ja katte.Täna pesin ja nühkisin ta läikima ka veel:D

Krt, pilt on eriti segane ja kole.Eile hommikul pidin minema kella seitsmest saarde ja jätsin ratta sadamasse, päike paistis, vesi oli sile, liiga ilus kompa lihtsalt, aga kahjuks ainuke kaamera oli telefonis, noo parem ikka kui pilt joonistada:D

See on nyyd l6puks olemas...

Nonii, eelmine aasta viskas mulle kopa ette tänaval tsiklimeestele järgij6llitamine ja panin ennast ka kirja motikalube tegema. Eelmine talv sai ka ostetud siis päris esimene tsikkel, milleks oli Suzuki Bandit 400, sellega oli tegelt pärispalju jama, aga kevade ja suvega sain enamustest vigadest lahti, kahjuks sain load kätte alles 27 august ja Soome minek oli 28 august, nii et oma banditiga sain s6itta mingid tubli 150 km. kokku:D
Ehk siis alates 15 aprill, olen ma peaaegu uue Yamaha FZ6 omanik:D

Teisipäeva hommik, peale pikka m6tlemist ja mingite m6tetute hirmude yletamist käisin ma kiiresti kindlustuses ja sadamas, ning teisipäeva 6htune Tallink Star kandis minule lisaks ka yhte kiiret kaherattalist:)
Nyyd olen terve nädala käinud tööl tsikliga ja naeratus ei lahku mu näost lihtsalt. Kuigi olen veel päris roheline, siis esimesed kiiremad ringid on tehtud ja ka paar eluohtlikku olukorda, aga kuskilt peab ju alustama....fakkinn fun on tsikkel...see on kindel....

Saaks juba tagasi Soome....:D

"Saaks juba tagasi soome, siis saaks l6puks kaineks." Niimoodi ytles mulle yks purjus ehitaja, kui ma olin Tallink Stari tualetis. K6ige naljakam asja juures on see, et ma n6ustusin temaga täiesti. Minu viis päeva Tallinnas möödusid päris tormiselt, polnud päeva, kui ma poleks öösel hilja vajunud oma voodisse, muidugi vägagi ebakaines olekus. Raske on, kui sa näed korra kuus oma s6pru, pidu lihtsalt ei tahagi l6ppeda.
Pyhapäeva öösel pidin minema veel sadamasse, et v6tta vastu Californiast pärit Alan, kellega ma kohtusin neljapäeva 6htul soomes. Ma kardan, et Alan sai päris korraliku shoki, ma viisin ta päeva l6petuseks Valli Baari, kus oli ikka vägagi sovjetiteema, sinna lisada veel Millimalika shoti, siis selle poisi jaoks piisas funist:D
Ehk siis, minu teisipäev algas purupurjus Alani talutamisega tema hostelisse:D
6nneks päästis mu teisipäeva see, et nägin oma 6de ja tema uut tytart Saskiat, nyyd olen siis 4ndat korda onu. Ma v6ibolla ei oska silmast silma öelda paljusid asju mida ma tunnen inimeste vastu, nii et kui veel selge ei ole, siis mu 6ed, te olete mulle lihtsalt usukumatult tähtsad.....(ka sina Iris)

piisab ka ainult mõnest hetkest...

Eile tuli õhtul üheksa paikku töölt ja nägin, et Rautatietoril on jälle laulmas see vend, kellest siin on ennegi juttu olnud. Imelik oli see, et millegipärast tundus see hetk just nagu see olekski pidanud olema. Ma andsin talle 20 Eurose, mis mul rahakotis veel järgi oli, tundus et ta vajas seda minust rohkem ja sellest mehes on kohe näha, et tal on uskumatu anne...pole patt selliseid inimesi aidata. Kui ta nägi palju ma talle olin andnud, siis ta ütles, et see oleks justkui olnud vastus tema palvetele, ma küsisin, et kas ta oleks nii hea ja täidaks ühe mu soovi.
Ma soovisin, et ta mängiks mulle GooGoo Dollsi Irist ja ta tegi seda. Ma tegin rahus suitsu ja kuulasin seda lugu, ning tundus nagu oleks ma olnud muust maailmast eraldatud, aga samas ka sellega ühel lainel.

Paulo Coelho ütleb, et just sellistel hetkedel oled sa Maailma Südamega samal lainel ja räägid tema keelt ja eile ma rääkisin Maailma Südamega ühte keelt.

Siis tulid mulle meelde kõik eelmised korrad, kui ma olen temaga rääkinud. Kord olin ma metroo eskalaatoril ja ma tundsin kuidas ülevalt pinnapealt tuli mulle vastu soe kevadine õhk, ma sulgesin silmad ja nautisin seda, ning olin õnnelik.
Tegelikult ei olegi palju vaja, et olla õnnelik, tuleb vaid teada, et alati kui maailm tundub karm ja raske, ning ebaõiglane, siis piisab ainult kui sa leiad midagi ilusat lihtsates asjades,nagu kevade hõngust õhus või varjust asfaldil.....see on tegelikult lihtne....

Nädalavahetusel olin koos sõpradega ja üks ühine tuttav ostis just uue Lexuse ja tahab ehitada omale maja jne. ma hakkasin mõtlema, et deem miks see raha on nii tähtis, kõik peab alati olema kallim ja parem ja uuem.....kuid tegelikult sööb see ju närve.
Võib-olla olen ma lihtsalt kade, et mul pole palju raha, aga sügaval südames ma loodan, et see poleks nii.....

Kevad on lõpuks kohal ja ma loodan, et ta on tulnud, et jääda....
Ilusat kevadet kõigile...

Teie väike hipi
Villu

:D